day 2: Kohalik šokk; memorial day; grill

ALOHA!
Hommikul ärkasime pool 9. Päevaplaan nägi ette, et hommikul lähme memorial day paraadi vaatama ja hiljem jahiga sõitma. Seda aga ei juhtunud, sest paraadile jäime hiljaks ja jaht oli katki.

Hommikuks sõin veel Eesti maitsestamata jogurtit ja müslit

Ma lihtsalt imetlen neid surfareid. Eriti naisi, sest neil on niii ilusad jalalihased ja ilus pepu

Lugu oli tegelt selline, et eelmine öö sain infot, et üks kohalik nimega Frank viib meid tasuta jahiga sõitma. Muidugi hoiatati mind, et ta on päris vana ja teeb palju kanepit. Mis seal ikka. Saatsin siis temaga sõnumeid ja leppisime kokku, et hommikul on minek. Kahjuks aga ei saanud ta jahti hommikul korda ja ta pakkus välja, et lähme grillima ühte lähedal asuvasse randa. Kõik olid nõus. Ta tuli meile autoga kodu ette ja ütles, et mõned saavad temaga ja teistele tellib takso. Mina, Reino ja Laura läksime tema autoga ja hakkasime poodi sõitma. Tal oli terve kanister õluga, mida ta siis rahulikult jõi.

Tee peal rääkis ta toredaid lugusid, et teda kutsuti ükskord festivalile. Kohale minnes oli seal aga kaubik, mis oli paksu suitsu täis. Kokkuvõttes kogu pidu toimuski kaubikus kus nad kanepit tegid ja mis pidi nii hea olema, et piisas ainult ühest mahvist. 

memorial day muffinid ja nänn

Poes ostsime me igast sööke ja asju. Krõpsulett oli lõputu. Kanget alkoholi müüaksegi põhiliselt kaheliitriste pudelitena. Kokku läks meil 205 dollarit ja Frank maksis selle meie eest.. esialgu. Parklas arvas ta, et pagasnikus on mõtekas kohe lihale marinaad ära teha ja jää õllekastidesse panna. See tundus meie jaoks nii naljakas, et ettevalmistusi peaks ju ikka grillimiskohas tegema mitte autoparklas :D

Lõpuks jõudsime randa suurele muruplatsile, kus oli palju kohalikke, kes kõik grillisid ehk tähistasid memorial day'd. Frank hakkas usinasti grillima ja mina, Laura ja Hanka läksime tema snorgeldamisvarustusega ujuma. Mõtlesime, et ehk näeme toredaid kalu või midagi, aga seal olid ainult korallid, mis olid täiesti värvitud. Aga see on ka arusaadav, sest Waikiki rannad on äärmiselt mustad ja seal pole elu. Hiljem sõime, jõime ja rääkisime niisama juttu. Elasime ka 2 vihmahoogu üle. Söögist rääkides siis nii palju, et kõigepealt tegi ta meile veiseliha, mis oli päris hea. Siis grillis ta paprikat, sibulat ja tomatit ülikaua nii, et need olid väljast süsimustad lõpuks. Ta seletas, et üks araablane oli talle õpetanud seda, et need juurviljad tuleb mustaks grillida ja siis pealmine kiht ära koorida. Igatahes pani ta kõik need asjad tühja krõpsupakki, kallas hunnikuga õli peale ja pani soola, pipart. No.. ta oli söödav, aga ma eelistan ikka krõmpsuvat juurvilja lödile. Siis grillis ta veel ribi, mis oli hea. Lõpuks õpetas ta veel mulle kuidas on õige ananassi lõigata. Sain korraliku ülevaate sellest kogu söögitegemisest.

 Kui me lõpuks söödud saime, sadas juba päris hullult ja me pidime ära minema. Mina, Siim ja Reino läksime autoga. Frank oli minu arvates juba päris sassis. Autosse istudes ütles, et kui politsei meid kinni peab ja küsib meilt dokumente, siis peame ütlema, et meil pole neid. Ütles, et temale ei tule keegi ütlema kuidas ta autoga sõita võib. Siis ütles, et lapsed võib veel ära kaotada, aga õlu ei tohi kunagi kaduda. Siis mainis, et ta on 2 korda lahutatud. Ütles, et ta tahaks vahest tappa kedagi.. oma eksnaist näiteks. Sõitma hakates ütles ta poistele, et tahab ühte õlut veel. Poisid panid talle selle mcdonaldsi kohvitassi ja nii meie sõit hakkas. Ma ausalt istusin jäigalt seal ees ja ootasin oma surma. Õnneks viis ta meid ilusti koju. Mina olin küll ehmunud, aga poisid ütlesid, et ma reageerin üle :D Aga no Eestis ju taotakse sulle nii pealuu sisse, et täis peaga ei tohi rooli istuda ega minna sõitma inimesega kes on joonud..

Igatahes tegelikult oli ta ikkagi äge ja tahab meiega veel midagi ette võtta kunagi.
Koju jõudes leidsin maast pikutamast Andre, kes pool päeva oma töökoha ehk restorani laudade asetust pähe tuupis. See on nii äge kui palju inimene oma töö nimel pingutab, et mitte sellest ilma jääda.

Day 1: KORTER

Umbes pool 10 võtsime me oma asjad ja lahkusime ajutisest elukohast. Terve hommik murdsime pead, et kuhu kohvrid panna, sest nendega linnas küll ei saa jalutada. Lõpuks läksime alla korrusele ja küsisime turvamehe käest. Ta ütles, et andke 10 dollarit ja ma valvan neid. No mõeldud tehtud. Tegi meist pilti ja kirjutas mingi paberi meile.

Linnas saime juhuslikult kokku kahe teise Eesti kutiga. Nemad magasid esimesed päevad renditud autos ja siiamaani otsivad korterit.

Käisime veits poodides ja ma ostsin omale rannalina. Siis läks kõht tühjaks ja mu üks eesmärkidest oligi leida see food truck kust saab garlic shrimp'e. Söök maksis 15 dollarit. Ütleme nii, et kesine oli. Riis oli maitsetu ja krevetid olid väga teravad. Aga kuna krevetid on mu lemmik toit, siis ma ikkagi nautisin neid.

Pärast söömist läksime randa. Rahvast oli väga-väga palju ja see natuke häiris.. aga see vesi. No täiesti erksinine. Ma lihtsalt sulasin. Päike muidugi selle tunni jooksul kõrvetas õlad ilusti ära.
Mingi aja pärast läksid poisid poodidesse, sest nad ei saa päikese käes olla kuna õlad põlenud. Ma jäin siis üksi randa tiksuma. Mingi hetk kuulen, et mu taga kutid matsutavad. Vaatasin taha ja nägin, et 2 kutti söövad suuurt torti. Ja muidugi nad märkasid, et ma vaatan ja ütlesid kohe, et come on, take a piece. No see tort nägi nii hea välja, et ma ei saanud keelduda. Tort oli cheesecake factory'st pärit, niiet üks eesmärk tuli ise minu juurde. Ei pidanudki ise kohale minema ja seda ostma. Sain järgmise linnukese kirja. Tõesti ülihea oli.

Kutid olid 20-aastased ja nad on Hawaiil sõjaväes. Nende sõjavägi kestab 3 AASTAT! Ja ma muidugi küsisin, et kas neil on päriselt ka need school prom'id jms. Ja pidigi olema, Pluss neil on veel sõjaväe ball :D
Pärast randa saime teised tüdrukud kätte, kes jõudsid Hawaiile. Võtsime oma kohvrid ja hakkasime selle korteri ette jalutama, mis meie tulevaseks koduks saab arvatavasti. Maja eest leidsime väsinud tüdrukud, kes olid 18 tundi LA lennujaamas istunud. Siis tuli maakler ja luges 15 minutit meie rahasid. Panime kõik rahad kokku ja sellega tasusime 1000 dollarit deposiiti ja 3500 dollarit üüri. Korter on vägaa normaalne + meil on wifi + rõdu + meile toodi suured madratsid, millest saime 2 voodit teha.
Nüüd käivad tüdrukud kordamööda pesus ja me tõstsime toad veidi ümber ja tõmbasime loosi, kes kus magab.

Pärast läksime burger kingi sööma ja randa ujuma. Nii mõnna oli, missiis, et vahepeal vihma sadas ilusti.

Tüdrukud tegid kohalikud numbrid ja said interneti ka. Internet ja piiramatud kõned maksavad siin 35 dollarit kuu. Ja Eestisse on sõnumid tasuta.

Apple pood- jaapanlasi täis

Lõpuks läksime poodi kust poisid ostsid 1,75 liitrise rummi, mis maksis 25 dollarit. Arvestage nüüd ise. Tundub, et peame alkoholi dieedile minema.

Nüüd joome kodus ja mängime bussijuhti.

HONOLULU

Lennukisõit oli kohutav. Sõitsime umbes 5 ja pool tundi. Istmed ei käinud üldse alla nii, et mul terve keha valutas lihtsalt, sest ma pidin väärakaid poose võtma, et kuidagigi magada saaks. Ma lihtsalt ei saa aru kuidas saavad inimesed tuimalt istudes magada. Pakuti pähkleid ja mahla ka.
Muideks poisid ütlesid, et nemad ei saanud terve oma sõidu tee Eestist Honolulule sõites põhimõtteliselt mitte midagi süüa. Ainult paar küpsist ja natuke juua. Rääkimata mingist telekast või tekist. Nii, et kui keegi tahab sama teekonda ette võtta, siis valige SAS!! Telekas, kus on mängud, filmid, seriaalid jne. Korralik söök ja tekk ja padi.

 Head otsused:

• pleed- lennukites oli jahe ja sellega oli nii hea sossu. Kuigi kõikidel lendudel anti väike tekike ka.
• Silmaklapid- ma tavaliselt ei jää kunagi mootorsõidukites magama, aga nii kui need ette panin, siis jäin kohe tuttu. 
• adapter- ma varastasin LA lennukast väikese selle otsa, millel ühel pool on usb auk ja teistpool see teine asi. USA's on need stepslid ju teistsugused. Ühesõnaga, et saaks telefoni laadida üldse. 
• Eestist võetud söök- kohale jõudes andsin poistele enda võileiba, nad tundusid väga rahul olevat, et saab Eesti toitu. Hommikul sõin müslit maitsestamata jogurti ja virsiku ja pähklitega.. mitte ei pidanud mäkki minema. 

Kohale jõudes läksin kohe õue ja nii kui selle esimese hingetõmbe tegin, siis mõtlesin, et see koht on täpselt mulle. Ma armastan seda soojust ja suurt niiskust.

Siis sõitsime shuttle'ga Waikikile ja hosteli ees poisid juba ootasid mind. Nad pakkusid kohe rummi mulle. Siis läksime randa, sest ma tahtsin ujuda, et keha üles äratada. Liiv oli nagu mingi mannavaht ja vesi oli niiii soe. Täiesti imeline kuidas saab nii soe olla. Ma olen käinud igalpool Tenerifel, Türgis, Itaalias jnejne ja no need veed ja rannad on naljanumbrid selle kõrval. Enam ei tahagi nendesse kohtadesse minna.

Tee peal üks must mees, kes oli ainete all, küsis kohe : you interested some weed? Ja pluusi peal oli suurelt kirjas : SHROOMS ja PLANTATION :D Jep.. kanepikultuur edeneb siin hästi, tänaval kõndides tunned õhus ka seda lõhna.

Muidugi oli väga palju musti klubide ees. See oli nii põnev, sest tavaliselt näeb neid musti, kes on siukste geto riietega ja räägivad selle ägeda slängiga, ameerika filmides või gif'ides vms. Ja nägin prostituute ikka ehtsate läbipaistvate tikkkontsade ja väljahüppavate tissidega. Niii põnev on seda PÄRISELT näha. Tunnen, et ma olen ise kuskil filmis.

Tagasitulles jäime tuttu. Konditsioneer huugas mõnusalt ja vahepeal kui selle kinni panin, siis läks tapvalt palavaks.

Hommikul ärkasime kell 7. Kõik elu juba käib ja päike kütab haigelt.

LEND

Tere!

Ega ei hakka siin pikalt seletama. Lähen siis mina Studenttouriga Hawaiile ja annan kõigest väikese ülevaate teile.
 Reede öösel natuke jõin ja käisin klubis, et ennast väsitada. Hommikul kell 7 läks Tallinnast lennuk Stockholmi. Sõit kestis poolteist tundi.

Stockis olime 3 tundi ja siis läksime järgmisele lennukile.

















Kõiki ootas padi, tekk ja kõrvaklapid. Minu kõrvale istus Soome mees Petri, kes oli parim lennukaaslane, Selle 11 tunni jooksul ei jäänud ta kordagi magama, mis tähendas, et ma sain rahulikult vetsus käia ilma teda häirimata. Väike salajane pilt ka ikka.

Pean lihtsalt ära mainima, et wc oli niii puhas ja värske lõhnaga.

Söögid olid ka päris heaad. Oleks võinud veel rohkem süüa saada muidugi.

Ja lõpuks jõudsimegi LA'sse.

Juba tuli üks lennujaama töötaja juttu rääkima lambist, et noh vaata mu veekindlat telefoni :D

Nüüd on 3 tundi veel ootamist, et Honolulule sõita. LA lennujaam on nii vana ja räpane :/ Aga ameeriklased on ägedad!