day 2: Kohalik šokk; memorial day; grill

ALOHA!
Hommikul ärkasime pool 9. Päevaplaan nägi ette, et hommikul lähme memorial day paraadi vaatama ja hiljem jahiga sõitma. Seda aga ei juhtunud, sest paraadile jäime hiljaks ja jaht oli katki.

Hommikuks sõin veel Eesti maitsestamata jogurtit ja müslit

Ma lihtsalt imetlen neid surfareid. Eriti naisi, sest neil on niii ilusad jalalihased ja ilus pepu

Lugu oli tegelt selline, et eelmine öö sain infot, et üks kohalik nimega Frank viib meid tasuta jahiga sõitma. Muidugi hoiatati mind, et ta on päris vana ja teeb palju kanepit. Mis seal ikka. Saatsin siis temaga sõnumeid ja leppisime kokku, et hommikul on minek. Kahjuks aga ei saanud ta jahti hommikul korda ja ta pakkus välja, et lähme grillima ühte lähedal asuvasse randa. Kõik olid nõus. Ta tuli meile autoga kodu ette ja ütles, et mõned saavad temaga ja teistele tellib takso. Mina, Reino ja Laura läksime tema autoga ja hakkasime poodi sõitma. Tal oli terve kanister õluga, mida ta siis rahulikult jõi.

Tee peal rääkis ta toredaid lugusid, et teda kutsuti ükskord festivalile. Kohale minnes oli seal aga kaubik, mis oli paksu suitsu täis. Kokkuvõttes kogu pidu toimuski kaubikus kus nad kanepit tegid ja mis pidi nii hea olema, et piisas ainult ühest mahvist. 

memorial day muffinid ja nänn

Poes ostsime me igast sööke ja asju. Krõpsulett oli lõputu. Kanget alkoholi müüaksegi põhiliselt kaheliitriste pudelitena. Kokku läks meil 205 dollarit ja Frank maksis selle meie eest.. esialgu. Parklas arvas ta, et pagasnikus on mõtekas kohe lihale marinaad ära teha ja jää õllekastidesse panna. See tundus meie jaoks nii naljakas, et ettevalmistusi peaks ju ikka grillimiskohas tegema mitte autoparklas :D

Lõpuks jõudsime randa suurele muruplatsile, kus oli palju kohalikke, kes kõik grillisid ehk tähistasid memorial day'd. Frank hakkas usinasti grillima ja mina, Laura ja Hanka läksime tema snorgeldamisvarustusega ujuma. Mõtlesime, et ehk näeme toredaid kalu või midagi, aga seal olid ainult korallid, mis olid täiesti värvitud. Aga see on ka arusaadav, sest Waikiki rannad on äärmiselt mustad ja seal pole elu. Hiljem sõime, jõime ja rääkisime niisama juttu. Elasime ka 2 vihmahoogu üle. Söögist rääkides siis nii palju, et kõigepealt tegi ta meile veiseliha, mis oli päris hea. Siis grillis ta paprikat, sibulat ja tomatit ülikaua nii, et need olid väljast süsimustad lõpuks. Ta seletas, et üks araablane oli talle õpetanud seda, et need juurviljad tuleb mustaks grillida ja siis pealmine kiht ära koorida. Igatahes pani ta kõik need asjad tühja krõpsupakki, kallas hunnikuga õli peale ja pani soola, pipart. No.. ta oli söödav, aga ma eelistan ikka krõmpsuvat juurvilja lödile. Siis grillis ta veel ribi, mis oli hea. Lõpuks õpetas ta veel mulle kuidas on õige ananassi lõigata. Sain korraliku ülevaate sellest kogu söögitegemisest.

 Kui me lõpuks söödud saime, sadas juba päris hullult ja me pidime ära minema. Mina, Siim ja Reino läksime autoga. Frank oli minu arvates juba päris sassis. Autosse istudes ütles, et kui politsei meid kinni peab ja küsib meilt dokumente, siis peame ütlema, et meil pole neid. Ütles, et temale ei tule keegi ütlema kuidas ta autoga sõita võib. Siis ütles, et lapsed võib veel ära kaotada, aga õlu ei tohi kunagi kaduda. Siis mainis, et ta on 2 korda lahutatud. Ütles, et ta tahaks vahest tappa kedagi.. oma eksnaist näiteks. Sõitma hakates ütles ta poistele, et tahab ühte õlut veel. Poisid panid talle selle mcdonaldsi kohvitassi ja nii meie sõit hakkas. Ma ausalt istusin jäigalt seal ees ja ootasin oma surma. Õnneks viis ta meid ilusti koju. Mina olin küll ehmunud, aga poisid ütlesid, et ma reageerin üle :D Aga no Eestis ju taotakse sulle nii pealuu sisse, et täis peaga ei tohi rooli istuda ega minna sõitma inimesega kes on joonud..

Igatahes tegelikult oli ta ikkagi äge ja tahab meiega veel midagi ette võtta kunagi.
Koju jõudes leidsin maast pikutamast Andre, kes pool päeva oma töökoha ehk restorani laudade asetust pähe tuupis. See on nii äge kui palju inimene oma töö nimel pingutab, et mitte sellest ilma jääda.