Wednesday, June 1, 2016

day 4: Diamond head

Aloha!
Eile õhtul tegime plaanid, et võtame hommikul rendiauto ja lähme avastame paari kohta. Hommikul ärkasime üheksast ja hakkasime süüa tegema. Praadisime suure hunniku muna, mida oli kõigil nii hea meel süüa, sest pole ammu tavalist muna saanud.

Pärast seda läksime poistega rendiautot otsima. Kahjuks on Waikikil kõik rendiplatsid peaaegu tühjad, sest need lollid jaapani turistid võtavad kõik ära. Need vähesed, mis veel alles olid, olid nii kallid.. umbes 100 dollarit päev, sõltuvalt autost. Lõpuks otsustasime Diamond headi jalutada. Teekond oli mõnus, aga päike küttis ikka väga hullult ja meil on niigi enamustel kõik kohad ära põlenud. Lõpuks võtsimegi särgid seljast ja panime pähe. Mütside ostmiseni pole veel jõudnud. Enne tõusu võtsime poest veel paar õllet koos paberkottidega. Me oleme ju eestlased.


Diamond head on suur kraater ja sinna otsa ronimiseks tuleb selline pisike matkatee läbida. Me mõtlesime, et meil läheb hästi kiirelt sellega, aga reaalsus oli ikka teine. Me pole veel harjunud selle pika kõndimisega ega ronimisega esiteks, teiseks see päike lihtsalt lõõmas ja kolmandaks turistid tuterdasid seal ees. AGA kui me lõpuks sinna otsa jõudsime.. see oli lihtsalt meeletu. Sellist vaatepilti ma ei pruugi oma elus võibolla kunagi enam näha.

Me ronisime tipus veel Siimuga üle aia ja läksime nö keelatud alale kus oli ka teisi. Siis olimegi seal kokku umbes pool tundi ja pildistasime. Tagasitee oli väga kerge. Kõik turistid on nii sõbralikud ja annavad tee peal plaksu või niisama rääkisid poistega.



Alt võtsime kuulsat shave ice'i
Kui sealt ära läksime, siis mõtlesime, et lähme ringiga koju tagasi ehk et teeme sellele kraatrile ringi peale. Kokku kõndisime mingi 15 kilomeetrit ja ma jäin nii rahule, sest see rannaäär oli kohutavalt ilus. Seal oli nii palju taimi ja villasid ja see oli selline vaiksem koht. Siis küll tundsin, et siia ma jäängi ja siin ma elada tahangi. Seal oli hästi palju surfareid ja aah.. ma ei oska kirjeldadagi kui mõnus see oli.





LÕPUKS jõudsime Waikikile väga väsinutena ja põlenutena. Võtsime rannas kohe riided seljast ja läksime vette. See vesi oli niii hea ja nii soe ja mõnus.


Kodus tegime tüdrukutega tatart, hakklihast kotlette ja värsket salatit. See maitses isegi veel paremini kui muna, sest tekkis kohe kodutunne. Niii hea toit oli ikka.


Nüüd joome, puhkame ja lähme linna peale. Teised käisid veel ujumas ja jooksmas.



No comments:

Post a Comment