Pole vahepeal kirjutanud, sest päevad on üsna rutiinsed olnud. Oleme lihtsalt rannas pikutanud, kodus koristanud ja asju ostnud, maganud palju, joonud palju ja tööd teinud.
Minu töökoht asub Ala moana keskuses. See on siuke kiirtoidu asi, aga me pakume kõige paremat steak'i, mis on ilma hormoonide ja muu mölluta ja parimat tuunikala, mis on värske jne. Mustus ja kuumus on muidugi hullud seal. Pole just parim töökoht, aga raha on vaja. Töökaaslased on enamus noored kutid, kes kuulavad koguaeg räppi ja sebivad kõrval putkas olevaid naisi ja teevad kõigi kulul nalja. Meie niiöelda õpetaja on üks naine, pakun mingi 55, kellel on 9 last, aga ta on piitspeenike ja üleni tätoveeritud. Ütles, et kui ta suitsule minna ei saa, siis she becomes a real bitch.
 |
| töö |
 |
| kodu |
 |
| it's not the house that i love but the life that is lived here |
 |
| hommik |
 |
| mul tuli ssn kohale.. nüüd saab raha |
Täna oli mul vaba päev ja mõtlesime, et teeme midagi huvitavat, et igapäev kodus ei passiks. Hakkasime hommikul kuuekesi bussidega trippima, sest pidime omadega mägedesse jõudma. Kõigepealt sõitsime Waikikilt välja teise linna. Seal oli meil teise bussini mingi tund aega aega. Vaatasime veits ringi, et toitu leida, aga lõpetasime ikka mäkis. Kolmas päev läheb minna. Kui tanaval toitu sõime, siis tuli nagu ikka mingi kohalik ja küsis where are you from. Ma olen juba tüdinenud Estonia ütlemisest.
Bussiga sõitsime kõrgele mäkke niiet kõrvad läksid lukku. Seal hakkas padukat sadama ja juba mõtlesime, et matk on pekkis, aga õnneks läks padukas üle. Kohale jõudes jalutasime läbi väikese küla.
Teekond oli päris põnev. Sopahunnikud olid väga mõnusad. Nii libe oli, et ei teagi kohe. Tasakaal peaks küll jumala paigas olema. Pärast ühte tundi jõudsime joani. Kahjuks oli seal palju inimesi, aga ikkagi oli tore. Vesi oli jääkülm, aga niiskes ja mõnusas džunglis oli päris hea olla seal.
Tagasitulek läks veits kiiremini.
No comments:
Post a Comment